Süsihappegaas on gaas, mida atmosfääris esineb looduslikult. Taimed neelavad kasvades süsihappegaasi, sidudes seda veega, et saada lihtsaid suhkruid. Need muudetakse siis keerulisemateks ühenditeks, millest taim koosneb. Kogu selle protsessi (fotosünteesi) jaoks vajalik energia tuleb päikeselt.

 

 

Kui taim sureb või põletatakse või kui loom ta ära sööb, vabaneb süsihappegaas tagasi atmosfääri. Selline süsinikuringe loob püsiva keskkonna kõigile elusolenditele, sealhulgas meile!

 

Eelajaloolised metsad on atmosfäärist endasse neelanud miljoneid tonne süsihappegaasi. Planeedi muutudes jäid metsad maa alla koos puudesse vangistatud süsinikuga.

 

 

Miljonite aastate vältel muutsid kuumus ja rõhk puud naftaks, söeks ja gaasiks. Viimase saja aasta jooksul oleme me energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi fossiilse kütuse varudest – oleme kiiresti lasknud atmosfääri tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi.

 

 

Maakeral ei ole küllalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seega satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalgust, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi temperatuuri aeglast tõusu.

 

Ülemaailmne soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. See võib põhjustada põuailma, mis põhjustab veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see põhjustada äärmuslikku ilma, nagu tormid ja orkaanid, mis kahjustavad tõsiselt ehitisi, teid ja infrastruktuure (sidet, vee ja elektriga varustatust).

 

 

Kliimamuutuse aeglustamiseks on kõik Euroopa riigid kokku leppinud energiakasutuse vähendamises, et vähendada tekkiva süsihappegaasi hulka. Nad hakkavad ka rohkem kasutama taastuvaid energiaallikaid.

 

Kui soovid kliimamuutuse kohta rohkem teda saada ja näha, kuidas sina saaksid aidata süsihappegaasi tootmist vähendada, vaata siinseid sõiduvahendite, veebilinkide, pildigalerii ja videote lehekülgi.