Kasvav energiavaru!

 

Meie elustiil siin Euroopas sõltub ikka veel fossiilsetest kütustest. Need tekkisid miljoneid aastaid tagasi eelajalooliste metsade jäänustest.

 

Maa all muutusid puud aja ja rõhu toimel tohututeks nafta-, söe- ja gaasiväljadeks. Kuid maailm on juba pooled neist kütustest ära kasutanud ning mõnekümne aasta pärast on nad kõik kadunud.

 

Seepärast on eluliselt tähtis, et Euroopas hakataks kasutama turvalisi energiaallikad, mis ei saa otsa: päikese-, tuule-, vee- ja taimeenergiat.

 

 

Taastuvenergias pole midagi uut. Sajandite vältel on maju ehitatud nii, et nad päikesesoojuse kinni püüaksid. Kütmiseks ja toiduvalmistamiseks on põletatud puid. Tuuleenergiat on kasutatud jahu jahvatamiseks ning suurtel purjelaevadel inimeste ja kaupade ümber maailma vedamiseks.

 

 

Taastuvad energiaallikad ise ei ole muutunud, kuid tehnoloogia kindlasti on. Kaasaegsed tuuleturbiinid on väga tõhusad ja toodavad nüüd elektrit tuhandetele Euroopa kodudele. Ja nad ei eralda süsihappegaasi, mis põhjustab ülemaailmset soojenemist.

 

 

Päikeseenergia tähtsus kasvab samuti. Päikesepatareid koosnevad päikeseelementidest, mis on tehtud erilisest ränist. Need muudavad päikesevalguse elektriks.

 

 

Päikese soojusenergiat kasutatakse kütteks ja vee soojendamiseks. Pildil kujutatud torud neelavad tõhusalt päikese soojust ja annavad selle torustiku kaudu veepaagile edasi.

 

Päikeseenergia kasutamiseks on veel palju muid võimalusi. Nendega tutvumiseks vaata siinseid veebilinke ja pildigaleriid.

 

 

Vee-energia on põhiline energiaallikas paljudes Euroopa riikides, eelkõige Skandinaavias. Tammide abil luuakse paisjärvi. Vesi liigub seejärel suure kiirusega järskudest torudest alla ja annab oma energia turbiinidele, mis teevad elektrit. Jällegi on see energiaallikas taastuv ega eralda süsihappegaasi.

 

Kõige mitmekülgsem taastuvenergia vorm on biomass – energia, mis saadakse bioloogilisest materjalist. Biomassi saadakse paljudest eri allikatest, näiteks metsatööstusjääkidest, toidujäätmetest, loomsetest jäätmetest ja energiataimedest.

 

 

Samamoodi nagu loodusjõud muutsid eelajaloolised metsad naftaks, söeks ja gaasiks, võib tehnoloogia abil muuta biomassi tahkeks, vedelaks või gaasiliseks kütuseks.

 

Puid, õlgi ja energiataimi, näiteks paju ja siidpöörist, saab elektri ja soojuse saamiseks jõujaamades põletada.

 

Sõnnikust, põllumajandus- ja toidujäätmetest saab teha biogaasi. Seda võib kasutada soojuse ja elektri tootmiseks ning sõidukikütusena.

 

 

Teraviljast ja suhkrupeedist saab kääritamise teel bioetanooli. Destilleerimine toimub samamoodi kui alkohoolsete jookide tootmisel. Etanooli võib segada bensiiniga või kasutada kütusena selleks kohandatud mootoris.

 

Biodiislit toodetakse rapsist, päevalillest ja teistest õlitaimedest. Puhastatud taimeõli segatakse alkoholiga, et tekkiks ester. Seda võib kasutada kütusena tavalistes diiselmootorites.

 

Biodiisel ja bioetanool tekitavad ikkagi süsihappegaasi, kui neid automootoris põletada. Aga taimed kasutavad süsihappegaasi kasvamiseks. Seega ei aita biokütused ülemaailmsele soojenemisele eriti kaasa.

 

Kui tahad biokütuste ja teiste taastuvate energiaallikate kohta rohkem teada saada, vaata siinseid veebilinke, videoid ja pildigaleriid.